laupäev, 18. november 2017

Niisama juttu

Käisime Pisikesega arsti juures järelkontrollis. Angiin on möödas ja tervis jälle korras. Arst kasutas juhust ning uuris muude asjade, nagu rääkimine ja oskused, kohta ka. Midagi halba ei öeldud, seega eeldan, et ta jäi rahule.

Masendav on muidugi see, et kõik hädad tulid korraga. Pisikesel lõi kõhu veidi lahti ja sellest tulid hädad mähkmepiirkonnas. Kõhulahtisusest saime lahti riisipudru ja linexiga. See ei võtnudki kaua aega, paar päeva ja korras. Aga mähkmehädad olid visad kaduma. Praegugi panen ühe koha peale sudocremi, aga enam ei ole tal valus. Kuna ma siin üksi olles enamasti siiski ei saa teda vee all pärast iga häda kasida, siis kasutan niiskeid lappe. See tegi talle nii haiget, et endalgi võttis pisara silmanurka. Vahepeal jooksis isegi siis eest ära, kui oli kakata mähe, sest tema jaoks üks sama kõik eksole :D  Nüüd eilsest õnneks on see trall ka läbi ja saame ilma suurem tsirkuseta asjad korda ajada.

Suurest rõõmust terveks saamise üle, õppis preili ka ronima. Nii diivanile, kui ka üle suure mänguasjakasti. Oh seda rõõmu :D

Nagu lapsega jantimisest oleks vähe, siis Jassu on hakanud usinalt enda kuuti närima. Katuse alumise serva on ära hävitanud juba. Ma ausalt annan talle iga päev süüa. Oleks kohe teadnud, et ta tahab kuudist tähti vaadata, oleks lasknud Meheraasul katuseaknad teha :D Eks nüüd siis peab seda ka lappima hakkama. Aga selle ma jätan rõõmsalt härrase hooleks.

Ma ise sel ajal tikin, sest ma olen hetkel täielikul soonel. Viimati tikkisin märtsis, kulus oma pool aastat ennem, kui isu tagasi tuli. Nüüd olen teinud kaks pilti valmis, kolmanda muster olemas. Plaanin kööki sellist väikest neljast pildist koosnevat seinakaunistust. Kui kunagi valmis saan näitan siin ka kindlasti. Praegu on plaanis teha magamistuppa ja elutuppa ka. Millal nendeni jõuan, jumal teab :D Tegelikult imestan, et nii püsiv olen olnud, sest enamasti viskab suhteliselt kiiresti kopa ette. Ehk mõjutab see, et tegemine võtab vaid mõned päevad, sest pildid on võrdlemisi väikesed. Vaikselt muidugi hakkab kripeldama, et raamat nii kaua seisnud on. Samas Sõja ja rahu esimest osa lugesin terve aasta. Vast viimase osaga ikka nii kaua ei lähe.
Kui aus olla, siis jõuan ma alati lõpuks tikkimise juurde tagasi. Vahet ei ole, et aeg ajalt põikan kudumisse ja heegeldamisse. Ma lihtsalt ei ole nendes nii osav. Tikkimine tuleb aga lihtsalt ja aitab aju hästi välja lülitada.

Mingist ajast on jälle hakanud jooksma see alkoinfo.ee reklaam. Teate küll seda "kas sinu elus on subtiitrid paigas" reklaami. Ma siis mõtlesin ka testi teha. Vastuseks tuli, et tervisekahjustuste tekkimise tõenäosus on väike. Jätka samas vaimus ja ära suurenda koguseid. Ega see üllatus just ei olnud. Arvestades, et enamus eelmisest aastast olin ma rase või imetasin. Sellel aastal küll saaks, aga ei taha. Täitsa hea on, kui ei ärka hommikul pohmas ja väsinuna. Ma nüüd karsklaseks ei ole hakanud, aga niisama suvalisel õhtul miskit võtta ka ei viitsi.

Kui jutt juba reklaamidele läks... miks need pagana jõulureklaamid nii varakult peavad pihta hakkama? Mul juba praegu on kopp ees neist ja üle kuu peab veel taluma. Varsti on juba igal pool jõulutuled ja -laulud. *võdistab õudusest õlgu*
Ei, ma ei ole endiselt enda jõulusoolikat ülesse leidnud. Ma ei taha hakata jälle tube kaunistama ja kinkidele mõtlema. Nendega läheb ikka nagu alati. Ehk siis kaks päeva enne mõtlen, miks ometi ma see aasta ei olnud tark ja varem pihta ei hakanud.
Ainus, mis mulle jõulude juures meeldib on advendikalendrid :D aga no näiteks kuusk... hoiad kaks päeva toas ja okkad igal pool.

Tegelikult valetan, teine asi, mis jõulude juures mulle meeldib, on meie traditsiooniline jõulukohtumine. Sihuke vahva seltskonna üritus, mis on kestnud ikka juba ... aastaid. Ma ei suudagi praegu meenutada, millal meil see üritus esimest korda oli.

Olgu, sai nüüd tühja loba aetud juba küll, aeg tänaseks lõpetada ja oodata õhtut, et oma tikkimisprojektiga edasi minna! :D




Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar