Oleks vist aeg eelmise aasta viimased poolteist kuud lugemist kokku võtta. Pooleli jäin tookord novembri teise poole ja detsembri juurde. Emotsioonid on juba tuhmunud seega annan oma parima, et meenutada, mis meeldis ja mis mitte. Kahju kohe, et märkmeid enam ei viitsinud lõpupoole teha, oleks kohe mitu korda kergem kirja panna muljeid.
Eelmised kuud on leitavad siit:
1. Daniel J. Siegel, Tina Payne Bryson "Lapse ajukeskne kasvatus", kirjastus Tänapäev, 228lk, 5/5, sisututvustus leitav siit.
Väga hästi lapse arengut ja erinevaid etappe käsitlev raamat. Üldse ei jooksnud mööda külge maha ja aitab paremini mõista, miks mõned olukorrad ja asjad mõjuvad lastele nii nagu nad mõjuvad. Natuke raske on kiita/laita/välja tuua selliste teoste plusse-miinuseid. Olgem ausad, inimene kas tunneb huvi või mitta ja see kui palju edasisse elu rakendataksse on ka suhteline. Mina soovitaksin soojalt nendele, kes soovivad lapsi paremini mõista ja ei ole vahet, kas oma lapsi või neid, kellega tööd tehakse.
2. Olivia Mind "Meedium", kirjastus Pilgrim, 176lk, 4/5, sisututvustus leitav siit.
See raamat läks ludinal. Mitte ainult seetõttu, et ta õhuke on, vaid tõesti oli huvitav ka. Selline kerge meelelahutus, mis aitab kenasti õhtut mööda saada, aga samas ei ole vaja liiga palju kaasa mõelda või kümme korda üle lugeda, et aru saada. Sensitiivid kui väljamõeldud tegelased ei ole üldiselt küll minu tassike teed, aga kuidagi põnev oli. Natuke oli raske jälgida hüppeid minevikku, aga ka neid ei olnud liiga palju. Pigem häiris see, et olevikus toimunu oli palju kaasakiskuvam ja minevikuosa jäi jalgu edasi lugemisel.
3. Maarja Kangro "Klaaslaps", Nähtamatu Ahv, 2016, 205lk, 5/5, sisututvustus leitav siit.
Oli see alles lugemine. Ma ei teadnud tegelikult, millest raamat räägib enne, kui lugema hakkasin. Jah, see oli Lugemise Väljakutse facebooki grupis korduvalt silma jäänud ja kirja ma ta panin oma lugemislisti, aga kuna see list on väga-väga-väga pikk, siis on keeruline jätta meelde kõikide raamatute sisu. Küll aga teadsin, et tegemist on tõsieluga ja midagi ilusat loota ei ole.
Ma lihtsalt hingasin selle raamatu läbi. Iroonilisel kombel sellel päeval, kui veetsin aega haiglavoodis. See ei jäta kohe kindlasti külmaks, see raputab, ehmatab, paneb nutma, kaasa elama ning pärast kaane sulgemist jääb täitsa tühi tunne sisse. Ütleme nii, et see tänutunne kahe terve lapse üle on päris suur.
4. Jane Paberit "#Ükskilihaseiliigu", kirjastus Eesti Raamat 2019, lk336, 5/5, sisututvustus leitav siit.
Jane lugu on ilmselt enamusele eestlastele tuttav. Siit annaks edasi arendada nii palju teemasid, et jätkuks mitmeks postituseks, aga see ei ole hetkel teema.
Sõnu ju polegi tegelikult vaja. Juba lugemise alguses oli teada, et õnnelikku lõppu ei tule. Aga teadmisi sain juurde, hindan rohkem oma praegust tervist ja päris hästi sai selgeks, et kõik võib väga ruttu muutuda. Huumor oli läbiv ja vahel tundsin end suisa halvasti, et naersin, sest jätkuvalt-teadsin, kuidas lugu lõppeb. Aga must huumor on vahel vajalik, selliste raskete teemade puhul suisa hädavajalik. Väärikas daam ja väärikas lõpp.
5. Isabelle Filliozat "Minu mõistus on otsas!", kirjastus Otto Wilhelm OÜ 2018, 176lk, 4/5, sisututvustus leitav siit.
Taaskord, hea raamat, et avardada silmaringi lastesse puutuvas. Siinkohal suunaksin tagasi vaatama esimesena kirja pandud raamatu juurde ja lugeda uuesti seda kohta, kus rääkisin sellest, et olenevalt inimesest annab siit nii mõndagi kõrva taha panna ja endaga kaasa võtta edasisse ellu.
6. Koidu Ferreira "Domineeriv värv: kastanpruun", Koidev OÜ 2019, 447lk, 4/5, sisututvustus leitav siit.
7. Bea Johnson "Jäätmeteta kodu. Kuidas elada prügivabalt?", kirjastus Helios 2019, 374lk, 3/5, sisututvustus leitav siit.
See pole mingi saladus, et ootasin seda kolmandat osa päris suure huviga. Jah, mulle meeldis ja ootan huviga, mis viimases osas juhtuma hakkab. Samas ütlen ausalt: vahepeal avastasin ennast mõttelt, et eelmised kaks osa olid kuidagi kaasakiskuvamad. Kahjuks on praegu veidi keeruline meenutada, mis täpselt sellise tunde tekitas. See on jätkuvalt huvitav fantaasiamaailm ja ega see ei morjendanud, et vaimustus sama suur ei olnud. Lugemine jäi sellesse aega ka, et ma vist ei suutnud mitte millegi üle vaimustuda :D
Oi appi ma ütleks. Üks suur hirm oli, et ma ei jõua seda raamatut enne läbi, kui sünnitama lähen ja siis pean seda haiglas lugema. Ärge küsige miks, aga ainus mõte oli lihtsalt kiiresti enne läbi saada. Õnnestus!
Kindlasti saab siit erinevaid mõtteid ja ideid, kuidas prügikogust vähendada. Ennast avastasin pidevalt mõttelt, et okei, ilus küll, aga minu elus võimatu või väga palju aega/tööd nõudev. Meie seisukohalt vaadates võiks näiteks kasutada riidest mähkmeid. Aga kui mõtlen, et niigi pesen pesu iga päev, vahel mitu masinatäit, siis nooooooh, ma pean tegema ka muid asju, kui ainult peadpidi pesumasinas elama. Paari aasta pärast peaks uuesti kätte võtma ja üle vaatama neid soovitusi, äkki siis olen vastuvõtlikum informatsioonile ning enam ei tundu paljud asjad nii võimatuna.
Kommentaarid
Postita kommentaar