Ma ei ole kindel, mis minuga toimub, aga ma naudin söögi tegemist. See uute retseptide otsimine ja katsetamine. Kuna ma ei ole kunagi olnud eriline kokkaja, siis on suhteliselt palju uusi asju. Moe pärast vahel ikka vingun Meheraasule, et miiiiks ometi pean mina kogu aeg seal pliidi taga istuma. Tema ei pea teadma, et mulle tegelikult meeldib :D
Eks pisut keerukas ole jah see, et kõiki asju me ei tarbi, vahel ei ole poes kõike saada. Mis seal ikka, õnneks annab asju vahetada vastavalt oma suvale enamus toitude puhul. Samuti on minu jaoks oluline, et ettevalmistus ja valmimine ei võtaks poolt päeva ning Pisike saaks seda toitu süüa. Olgu, ma lepin sellega, kui pean mingeid asju välja nokkima. Näiteks risotost võtsin suuremad lihatükid välja, sest ta ei oleks suutnud (ilmselt) neist läbi närida. Tänasest toidust aga jätsin tomati tema puhul välja. Nahaga oleks liiga palju jamamist olnud.
Tegelikult ei tahtnud ma üldse seda retsepti alguses siia kirja panna, sest noh, minu puhul ei ole tegu mingi toidublogijaga. Küll aga satub siia umbes iga uus toit, mida proovinud olen. Miks lõpuks siiski arvasin, et see võiks siia tee leida? See on kiire, lihtne, odav ja isegi mu supipõlgurist mees (kelle arust supid pole üldiselt toidud) kiitis ning sõi mitu kausitäit.
Pärit on see Nipiraamatust nr 37, mis ilmus märtsis 2011.
Vaja läheb:
- 4 toorgrillvorsti
- 2 sibulat
- 3 küüslauguküünt
- 2 väiksemat suvikõrvitsat
- 1,2 liitrit vett
- 3-4 karulit
- 2 spl toiduõli
- 125g kirsstomateid
- 1 spl sidrunimahla
- 1/2 tl suhkrut
- mozzarella-kirsse või mozzarella-kuubikuid
- musta pipart
- kimp rohelist sibulat
1. Haki sibulad ja prae potipõhjas õlis kuldseks. Lisa purustatud küüslauk. Lõika toorvorsti kest katki ning veereta selle sisust väikesed pallikesed.
2. Prae grillvorstist tehtud frikadelle, kuni need on ühtlaselt pruunistunud. Toorvorsti sisu hoiab oma vormi väga hästi ja pallikesed ei lagune.
3. Lisa potti õhukesteks viiludeks lõigatud suvikõrvitsad ja prae edasi. Kalla potti vesi ja lase vaikselt keema. Vahepeal koori kartulid, lõika väiksemateks kuubikuteks ja lisa supile. Lase supil podiseda, kuni ka kartulid on pehmed.
4. Maitsesta suppi sidrunimahlaga. Kuna toorvorstid on samuti hapukad, maitse enne sidrunimahla lisamist kindlasti supivedelikku. Hapususe tasakaalustamiseks lisa natuke suhkrut.
5. Vahetult enne serveerimist lisa supile poolitatud kirsstomatid ja lase supp keema. Kui kuumus on tomatitest "läbi käinud", lisa poolitatud mozzarella-kirsid (kuubikud). Serveerides puista peale hakitud rohelist sibulat.
Nagu ikka, tegin mina omavolilisi muudatusi. Näiteks ei pannud ma rohelist sibulat, aga kasutasin tilli ja murulauku. Suvikõrvitsat Meheraasu poest ei viitsinud otsida leidnud ja ta tõi mulle tavalist kõrvitsat. Sidrunimahla panin veidi vähem, kui ette nähtud ning kuna vedelik ei olnud hapu, polnud vaja ka suhkrut lisada. Mozzarella asemel tõi ta mingit tavalist juustu, millest kuubikud lõikasin. Tomateid panin rohkem, juustu suvalise koguse ja vorsti samuti rohkem. Meile meeldib sihuke natuke rammusam supike, kus rohkem manti sisse visatud. Ongi hea, kui jätkub kauemaks, kui üheks söögikorraks. Hoolimata muudatustest, maitses supp väga väga väga hästi.
Homme hakkan saiavormi tegema. Meil on kuidagi juhtunud nii, et majas on täielik saiauputus. Mulle aga ei meeldi üldse, kui pean toitu ära viskama, seega tuli midagi välja mõelda. See saab olema mul esimene kord teha midagi, mis pole soolane. Olgu, küpsisetorti olen varem teinud, aga ma pean silmas seda, et varem pole küpsetanud midagi magusat.
Annan teada, kuidas välja tuli?
Mis te arvate, kas selliseid retseptipostitusi võiks edaspidigi olla või siiski pigem mitte?
Kommentaarid
Postita kommentaar