reede, 8. detsember 2017

Lobisen kõigest ja mitte millestki

Vohoo, ma andsin advendikalendriga alla. Eilne teema ei olnud päris minu tassike teed ja ega tänasegi kohta eriti midagi ei oska kirja panna. Aga, mis seal ikka, kirjutan niisama loba. 

Viimased kolm päeva pole üldse kodus olla saanud. Mitte, et ma kurdaks, aga kuidagi täitsa veider kohe. Arvestades fakti, et ee, kuu aega pole kuskil käinud. Alustuseks veetsime päeva mu vanemate juures. Pole küll eriline retk, aga vaesel ajal käib küll :D Tegelikult tahtis mu isa, once and for all, selgeks teha, kuidas tehakse ahjukartuleid. Mingi kerge vihje, et kopp on ees sellest helistamisest. Ma olin muidugi lahkelt nõus minema, sest ikka on hea süüa midagi, mida ise ei pea tegema. 

Eile oli Tallinnasse asja. Tegelikult minul ei olnud, aga kasutasin juhust ja käisime Pisikesega sõbrannal külas. Tal on Pisikesest paar kuud noorem poeg ja hea neil "mängida" omavahel. Nii lahe oli vaadata, kuidas Pisike käis kallistamas ja paitamas. Siis, kui Poiss nuttis, hakkas selja peale patsutama või võttis ümbert kinni :D Jah, vahva oli. Mulle meeldib teiste titemammadega koos olla. Mitte seetõttu, et ma muust ei suudaks rääkida, kui titendus, aga Pisikesel on mitu korda rohkem tegevust ja asjatamist ning see annab mulle võimaluse päriselt ka inimestega dialoogi pidada. 

Täna käisime lõpuks kahekesi väljas. Jätsime lapsed Meheraasu ema juurde ja mõtlesime, et lähme Rakverre, et neile jõulukinke vaadata. Siis vaatasime, et kurat, kell on liiga palju selle jaoks. Ei viitsi lihtsalt joosta kiiresti mööda poode. Ei tahtnud üle uneaegade ka minna. Lõpuks käisime hoopis Amblas Kirsimaris söömas ja Tapal poes. Tunne nagu oleks deidil käinud :D Kirsimari on mõnus koht. Peamine pluss on see, et ta on meil kodu lähedal. Lisaks on seal ka head toidud ja suured portsud. Hind ka konti ei murra ja ahastama ei pane. Või noh, tõsta võid palju tahad letist, hind tuleb kaalu järgi. Tunnistan ausalt, et me ei ole ammu nii vabalt naernud ja nalja visanud, nagu täna. No tõesti oli mõnus, kuigi ei teinud midagi erilist.

Minnes nüüd üle täääääiesti teisele teemale, siis Pisikesel on vist taaskord hambad tulemas. Päeval on rahutu ja viril. Täna just loendasin, et tal on 8 hammast täiesti väljas ja (vähemalt) neli on lõikunud juba. Rohkem kahjuks ei ole näinud, sest talle ei meeldi näidata. Ja nii sõge ma veel ei ole, et tahaksin talle sõrme suhu pista ning hammustatud saada :D
Täna oli söömisega ka jamasti. See on eriti irooniline arvestades, et eile just kiitsin, kui palju ta sööb. Eks tuleb leppida, et päevad ei ole vennad. 

Nüüd tuleb jälle järsk teemavahetus. Tegin täna järjekordset kulinaarset katsetus meie elamises. Kartulipudru herne ja sibulaga. Taaskord ei midagi erilist üldises plaanis, samas meie majas selline uudne teema. Söömiseni lõpuks ei jõudnudki, aga mis seal ikka. Välja nägi hea igatahes.  Üldiselt on lihtne teha ka. 
Minu versioon: 
  • 20 kartulit
  • poolteist purki hernest
  • 2 sibulat
  • liiter piima
  • sool, till
Koorid kartulid, keedad. Veidi enne keetmise lõppu lisad sibula ja herned. Mina pidin enne sibula ära praadima, sest üks pirtspeps ei taha muudmoodi. Maitsestasin. Kui kartul on valmis, tuleb kurnata. Sinna valasin peale piima ja tampisin läbi. Homme teen juurde (ilmselt) porgandisalatit ja küll ta söödav ikka on :D

Tegin täna puupliidil, sest kütta oli nii kui nii vaja ja ma läksin nii närvi, sest kartul lihtsalt ei läinud pehmeks. Lõpuks keetsin kokku äkki mingi ... 4 tundi äkki? Aru ma ei saa, kas asi on potis, pliidis või kartulis. Vahepeal juba mõtlesin, et sitta sellega, istun näljas parem. Aga valmis sai ja ilmselt niipea uuesti ei proovi :D 

Mul tuli räige idee, et selleks jõuluks tahan lastele mängukööki. Ma veel ei tea, kas ostan või teen ise. Asja teeb raskeks see, et ruumiga on siiski piiratud. Ma plaanin nüüd paar kappi tühjaks teha ja toast välja lennutada. Eks ma tegelikult juba ammu tahan üleliigsetest asjadest lahti saada. Päriselt ka ei ole meil vaja mingit 10 erinevat serviisi ja jumal-teab-kui-paljusid erinevaid klaaskausse. Vähemalt toas ei ole neid vaja :D 

Sellega praegu unustasin ära, millest tegelikult veel kirjutada tahtsin, aga las siis seekord jääda :)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar