Ma ei ole kunagi olnud suurem asi kokkaja. Ega eriti ei kaasatud ka lapsepõlves. Isa vahel kutsus, aga ema on mul selline omaette nokitseja pigem. Nagu minagi. Mingil hetkel kadus üldse huvi ära. Siis aga olin ma järsku elukaaslane ja kasuema ning millegipärast on maailmas kord nii loodud, et naised on pigem need kokad.
Jumala siiralt: ma ei osanud mitte muhvigi teha. Vaikselt Meheraasu kõrvalt õppisin ja proovisin. Mingi hetk hakkasin rohkem tegema. Veetsin mitmeid minuteid telefoni otsas, et küsida vanematelt küsimusi stiilis: millal hakkliha valmis on? Kaua ma seda muna pean keetma? Mis ma selle kartuliga edasi tegema pean? Palju ma värskekapsahautise tegemiseks pean vett panema? Okei, ma vahel siiani küsin selliseid küsimusi, sest kus kohast üks inimene ikka peaks teadmisi saama :D
Eelnevast jutust võib järeldada, et enamus ajast on menüü olnud pigem selline makaron/kartul+kaste+salat oma erinevates vormides. Sekka aeg ajalt ka mõni supp või ühepajatoit. Ausõna oli juba siibrisse visanud. Kaua sa jõuad endale lihtsalt jahu sisse ajada.
Eriline mõttemaailma muutus hakkas toimuma pärast Pisikese sündi. Ma ei tahtnud lapsele pakkuda ühekülgset toitu, millest ei ole tegelikult organismile kasu. Ikka tahaks ju parimat. (siin võiks ju küll öelda, et enne oli ka majas laps, aga reaalsus on see, et sa ei oska mõelda nagu ema, enne seda, kui oled emaks saanud).
Kuna Pisike on nüüd ka ilusti tahket toitu sööma hakanud, tahaksin ta täielikult kodutoidule saada. Ei ole mõtet osta poest püreed, kui selle asemel võiks kodus teha mõnusat sööki, mis kõigile hea oleks. Hakkasin üks õhtu siis otsima erinevaid retsepte, mida võiks proovida. Esimesena mõtlesin proovida risotot.
Kasutasin seda RETSEPTI. Või oleks õigem öelda, et see oli orientiiriks? Esiteks tegin ma koguseliselt rohkem ja panin kõike tunde järgi.
Põhimõtteliselt oli minu retsept selline:
- kanaliha suvaline kogus, mille eelmisel päeval ära keetsin.
- 2 sl õli, aga kuna pudeli põhja jäi ülivähe ja ma teadsin, et nii kui nii on mu kogus suurem, valasin kõik ära.
- Suvaline kogus riisi, millest pool annan homme koerale.
- 2 suurt sibulat
- 1 ülisuur porgand.
- paprika asemel tomat.
- seened jäid üldse välja
- kuna unustasin puljongi, panin lihtsalt vett. Härra google ütles, et 1dl=100ml. Mina panin poole rohkem, kui õiges ette nähtud oli. Kokku siis 800ml vett.
- pipar, sool, till
1.Keeda riis ja vaeva pead sellega, kui palju peaks vette riisi valama.
2.Haki tomat ja sibul. Mine närvi, sest sibul ajab nutma ja muhvigi teha ei näe. Ahasta, sest paprikas on palju kergemalt tükeldatav. Kuumuta nii toiduained, kui ka meeleheidet õlis.
3.Samal ajal, kui potis kuumutad, tükelda hiigelsuuruses porgand ja saa aru, et pott on liiga kaua tulel. Siis mõtle, et ega toit halvaks ikka ei lähe sellest ja lisa suvaline kogus vett. Enne seda avasta, et oled unustanud osta puljongikuubikuid.
4.Lõika kuumutatud kana tükkideks. Samal ajal võitle kassiga, et oleks liha, mida lisada. Ohka raskelt ja täna taevast, et liha lõpuks potis on.
5.Oota kuni vesi läheb keema. Ära mõtle sellele, kas see päriselt ka juhtuma peaks.
6.Ole õnnelik, et porgand on pehmeks läinud.
7.Lisa keedetud riis. Saa aru, et ikkagi läks liiga palju riisi potti ja nüüd ei ole ülejääke kuhugi panna. Ole õnnelik, et sul on koer, kellele see sisse sööta.
8.Viimasel hetkel lisa sutsuke soola, pipart ja tilli.
9.Kuule mehelt, et toit näeb välja nagu loomasööt ja palu tal edaspidi siis lahkelt nälga surra :D
Paprikat ei söö Meheraasu. Minule ei meeldi seened. Kui Mudilane saaks valida, toituks ta ainult magusast, krõpsudest ja makaronidest. Ürita siis sellises segasummasuvilas midagi proovida. Minu arust tuli hästi välja. Pisikesele ka meeldis. Meheraasu ja Mudilane sõid hambad ristis :D Natukene tõmbas motivatsiooni alla, sest mida sa ikka proovid uusi asju teha, kui sellise reaktsiooni osaliseks saad. Samas, kui neile ei kõlba, siis võib Meheraasu edaspidi ise kokk olla. Ma väga konkreetselt lihtsalt keeldun makaroni/kartuli eri variantidest. Maailmas on nii palju erinevaid võimalusi. Ilmselt on neil lihtsalt raske harjuda ja kohaneda, aga loodan parimat.
Enda jaoks ka veider, et on tekkinud viitsimine köögis toimetada. See tõesti on minu jaoks midagi uut. Aga kuna ma nii koba olen veel selliste muude asjadega, siis see on võrdlemisi humoorikas vaatepilt.
On kellelgi mõnda head õhtusöögiideed välja pakkuda?
Kommentaarid
Postita kommentaar