Ma ükspäev vaatasin külmkappi. Seal seisis mingil veidral põhjusel üks boršipõhi. Sügavkülmas nuttis omaette poolik pakk pelmeene. Mul oli kaks varianti. Esimene võimalus oli need ära visata ja teine see, et kasutan nad kuskil sees ära. Me ei ole üldse toidu äraviskamise usku, isegi siis kui tegemist on poolfabrikaatide ja valmissupiga, mis on mingi x-ringiga majja jõudnud, seega olin raudpolt kindel, et kahepeale ikka mõne idee peale tuleme. Lõpuks küll tuli tema üksi, aga see eest umbes kümne sekundiga.
Ta pakkus välja...supi. Ma küll kergitasin üllatusest kulme, aga mõttel oli jumet küll. Ma mitut toitu poleks viitsinud nii kui nii vaaritada, aga suppi ikka tuleks nii kenasti, et neljakesi söönuks saame. Ainus mure oli see, et natuke lahjaks oleks ainult pelmeenidega jäänud. Kuna mu pea ja kõrv otsustasid koostööd teha ja korraliku valu põhjustada, siis jätsin kartulikoorimise ära ning kasutasin makarone.
Lõpuks läkski supi sisse boršipõhi, pool pakki pelmeene, mõned peotäied makaroni, puljongikuubik, till ja törts soola. Tegemine oli ka ülilihtne ja mis peamine, kiire! Kui nüüd õigesti mäletan, siis veidi vähem, kui pool tundi. Kõige kauem võttis aega vee keema mineku ootamine. Kuidas seda oivalist laisa päeva suppi teha? Alustuseks boršipõhi potti, sinna peale vesi, maitseained ja puljongikuubik. Ootad kuni läheb keema. Siis lisad pelmeenid ja makaronid. Supp on valmis, kui makaron pehme ja pelmeen pinnale tõusnud.
Ausalt, see on üks kõige lambisemaid toite, mida viimase poole aasta jooksul teinud olen. Aga kõik sõid kahe suupoolega ja takkapihta sain kauaoodatud VOT SEE OLI HEA! Kurat, muidu tükelda, prae, keeda, sega ja seisa pea peal ning mitte midagi. Nüüd viskan suvalt kolm kasutult seisvat asja potti ja voilaa :D Ma vist peaks seda võtma kui vihjet, et lihtsuses peitub võlu, jätkuvalt.
Meil on pelmeenisupp raudselt iganädalamenüüs. Kartul, porgand, pelmeenid, maitseained. Hääääää!
VastaKustuta