reede, 28. september 2018

Kilisen ja kolisen

Alguses tahtsin visata naltsi, et sain sügisel kevadväsimuse, aga vahi vaid, tuleb välja, et sügismasendus is a thing päriselt ka. Olgu, selle taha oleks hea pugeda, aga reaalsus on see, et vahelduse mõttes ei ole mu meeleolul häda väga midagi. Täitsa teotahet täis. Mis nüüd hakkab alt vedama on füüsis. Mis asi see on, et kui füüsisliselt kuskilt ei valuta, siis vaim on omadega surnud, aga näed, saad emotsioonid kontrolli alla, lendab füüsiline pool kuhugi kuule turismireisile. 
Pildiotsingu funny autumn depression memes tulemus
Pilt on võetud internetist
Pilt oleks peaaegu tõsi, aaaaaga, no ma siin juba kaks aastat tagasi rääkisin, kuidas voodi mu seljaga koostööd ei tee. Seega ma ilmselgelt eelistaks diivanit :D Elu muudkui läheb ja ega ma pole ikka veel hakanud uut madratsit otsima. Alati leidsin mõne muu seletuse. Alguses olin rase-nii kui nii kõik kohad olid haiged. Siis sain nii vähe magada, et see lühike aeg voodis ei jõudnud kuidagi haiget tegema hakata. Noh, poole ajast olin voodis pigem istuvas asendis ka, sest mööda elamist enam ringi kussutada ei jõudnud :D Nüüd pole rase, magada saan ka normaalselt. Seega jõudis jälle kätte see aeg, kus saan aru, et päriselt on asi madratsis. Who got time, et uut madratsit ostsida ja who got money, et seda osta. Ma tahaks verd nutta iga kord, kui hindasid näen :D 

Need öised kussutamised tegid ühe kena karuteene ka. Mu randmed on nii valusad. Ja eriti valusalt reageerivad nad ilmamuutustele. Viimased paar nädalat muud ei ole, kui üks suur ilmamuutus. Eriti tugevalt hakkas tunda andma paar päeva tagasi, siis kui õues tuulutama kukkus. Aga ma, vana rumal, ei mõelnud, et võiks elastikuga kinni siduda. Lasin edasi ikka samamoodi, lihtsalt mõttes ropendasin viis korda tihedamini, kui tavaliselt. Täna peas enam muud ei olegi, kui üks suur katkematu piiks, sest igasugune randmeliigutamine on nii valus, et lase või pisar välja. Või no mis randme liigutamine....isegi sõrmede liigutamine paneb nägusid tegema. Tegin täna lausa õppimisvaba päeva, et ei peaks trükkima. Mõtlesin, et puhkan. Aga mul oli vaja kuskil vinguda selle üle, et nii hädine on olla :D Seega lõpetasin ikka klaviatuuri toksimisega #ups #sorrynotsorry Õnneks jõudsin puud laotud ja enamus kuuri värvitud enne seda, kui ühekäeliseks muutusin :D
Pildiotsingu funny bad adulting memes tulemus
Pilt võetud internetist
Üldiselt siis jah, natuke raske on toimetada, kui kõike peab kahe käega tegema. Valasin just teevett kahe käega, ise naersin, sest no nii loll on olla :D Kogu aeg unustan ära, et vasaku käega peaks tõstma ja toimetama. Positiivse poole pealt...ma ei tunne oma peavalu ega hambavalu :D Peaks seal arstitädi juures ära käima, aga no ei tahaaaa, aga peab, aga ei tahaaa. 

Õppetükke küll ei teinud, aga see eest küpsetasin üle pika aja jälle. Tuli kohe selline tuju, et võiks teha midagi. Muidu oleks veel terve päeva maha molutanud, aga see nüüd küll kuhugi ei kõlba :D Lõpuks jõudsin imelike teid pidi hoopis selleni, et hakkasin Pisikese riidekappi korda tegema. Leidsin asju, mille olemasolust teadlik enam ei olnud ja kolm kilekotti asju leidsid enda tee meie majast minema. Lõpuks sorteerisin riided selle järgi ära, mis on lasteaeda sobilikud ja mis on koduriided. Kleepisin riiulitele sildid ka, sest nii kopp oli ees, kui palusin kellelegi näiteks särgi tuua ja siis pidin seletama, et parem uks, esimene riiul, vasakult poolt esimene virn, viies särk peaks olema selline, mida välja ei kõlba selga panna :D Nagu muud teha ei oleks, kui särkide järjestust pähe õppida. 
Pildiotsingu funny hurting body  memes tulemus
Pilt on võetud internetist
Ega muud ei nagu öelda ei olnudki, kui ainult hala. Vähemalt Meheraasul veab, elasin end enne välja, kui ta töölt jõuab, ta ei pea ise kuulama kogu seda hala, mis päev otsa oma aega ootas :D  

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar